Plyushkini sündroom ehk koristamine: kuidas koristamine võib muutuda tõsiseks haiguseks

Foto: avatud allikatest

Peamine erinevus tavalisest kokkuhoidlikkusest on see, mil määral see käitumine mõjutab inimese elu

Soov koguda vanu asju, “sest need tulevad kunagi veel kasuks”, on paljudele inimestele tuttav. Kui see aga muutub sundkäitumiseks, mis ummistab ruumi ja isoleerib inimese, on tegemist psüühikahäirega, mida tuntakse patoloogilise varumise või Plyushkini sündroomi nime all. RBC-Ukraina räägib meile, millal tavaline kokkuhoidlikkus ületab piiri ja muutub ohtlikuks haiguseks.

Tavaline kokkuhoidlikkus või haigus?

Patoloogilist varumist ehk silomaniat (varumist) on tunnustatud kui eraldi psüühikahäiret. Peamine erinevus tavalisest kokkuhoiust on see, mil määral see käitumine mõjutab inimese elu.

Tavaline säästlikkus ja varumine

  • Väärtuslike ja vajalike esemete ladustamine, haruldaste või mitte nii haruldaste esemete kogumine
  • Väike kõhklus, kuid otsus ära visata või ära anda on tehtud
  • Asju hoitakse korrastatult ja ruum jääb elamiskõlblikuks

Patoloogiline kogumine (Hoarding)

  1. Väärtuseta esemete hoorimine: prügi, vanad ajalehed, katkised asjad, tühjad pudelid.
  2. Paanika ja tõsine stress, kui püütakse vabaneda mittevajalikest esemetest
  3. Eluruumid on nii täis, et need muutuvad elamiskõlbmatuks (ei saa süüa teha, magada, vannituba kasutada).

Märgid, et kuhjumine on muutunud ohtlikuks

Hoiustamine muutub patoloogiliseks, kui see ohustab inimese tervist, turvalisust ja sotsiaalset elu.

Ohu turvalisusele ja tervisele

Kõige kriitilisemad tagajärjed, mis nõuavad kohest sekkumist:

  • Tulekahjuoht. Paberi, rämpsu ja tuleohtlike materjalide kogunemine muudab võimatuks ohutu evakueerimise ja suurendab tulekahju tekkimise tõenäosust.
  • Puhastamatus. Prügi, toidujäätmete kogunemine ja koristamise puudumine põhjustab näriliste, putukate ja nakkushaiguste teket.
  • Läbipääsude ummistumine. Kraam takistab uste avamist, ruumide läbimist ja hädaolukorras (kukkumine, vigastus) ei saa meedikud või päästjad abi.
  • Füüsiline oht. Maailmapraktikas on olnud juhtumeid, kus inimesed surid kogunenud asjade või riiulite kokkuvarisemise raskuse all.

Sotsiaalne isolatsioon

Patoloogiline varumine toob kaasa sotsiaalsete sidemete katkemise:

  1. Häbi. Hoiustaja häbeneb oma eluaset ja seepärast lõpetab sõprade, sugulaste kutsumise ning mõnikord keeldub isegi arsti või juuksuri külastamisest.
  2. Konfliktid. Häire põhjustab pidevaid konflikte sugulaste ja naabritega (lõhna, kahjurite, ühiste koridoride tõttu). Isik tõmbub tagasi ja reageerib agressiivselt kõigile katsetele “korda luua”.

Psühholoogiline distress

Inimese enda jaoks ei ole see mitte lihtsalt “moeröögatus”, vaid kannatuste allikas:

  • Võimetus teha otsust. Kannatanu ei suuda otsustada, mida ära visata, sest iga ese on tajutav potentsiaalselt “vajalikuna” või liigse sentimentaalse väärtusega.
  • Ärevus. Mõtted koristamisest või esemest vabanemisest põhjustavad tugevat emotsionaalset valu ja ärevust.

Pljuškini sündroom ja selle põhjused

Süllanomaania (patoloogiline varumine) on sageli tuntud kui Pljuškini sündroom (Gogoli tegelase järgi) või Diogenes’i sündroom (mida iseloomustab lisaks äärmuslik enesehaletsus ja sotsiaalne isolatsioon, mis on tavaline eakate inimeste seas).

Peamised tegurid on ärevus, traumaatilised sündmused, depressioon või üksildus. Mõne jaoks muutub varumine viisiks, kuidas kompenseerida kaotust või valu, teiste jaoks on see katse kontrollida maailma, kui kõik tundub ebastabiilne.

Sageli kandub see käitumine edasi perekonnas – laps kopeerib vanemate mustreid, kes kunagi midagi ära ei visanud.

Võimalikud põhjused ja vallandajad

  1. Psüühikahäired. Hoidmishäire võib olla iseseisev diagnoos, kuid sageli kaasneb see obsessiiv-kompulsiivse häire (OCD), dementsuse (eriti eakatel), depressiooni või skisofreenia osaga või on selle osa.
  2. Psühholoogilised traumad. Lähedase inimese kaotamine, raske stress, üksindus või abituse tunne. Asjad muutuvad inimesele stabiilsuse ja kaitse allikaks, kaotatud sotsiaalsete sidemete asendajaks.
  3. Geneetiline eelsoodumus. Uuringud viitavad sellele, et kalduvus sörkida võib olla pärilik komponent.

Mida peaksite tegema, kui teil või teie lähedasel on see probleem?

Patoloogilist kogumist on peaaegu võimatu ise ravida. Vajalik on konsulteerimine psühhiaatri või psühhoterapeudiga.

Kõige tõhusam meetod on kognitiivne käitumisteraapia (CBT), mille eesmärk on muuta düsfunktsionaalseid uskumusi asjade tähtsuse kohta ja arendada otsuste tegemise oskusi.

Võitlemine ja jõuline puhastamine ainult halvendab seisundit, sest see suurendab ärevust ja usaldamatust. Oluline on olla toetav ja otsida professionaalset abi.

Kommentaarid:

Share to friends
Rating
( No ratings yet )
Kasulikud nõuanded ja elulood