Foto: avatud allikatest
Miljonid inimesed jäävad keset ööd ärkvel ja on häid tõendeid, et nende aju töötab sel ajal teistmoodi.
Teadlased ütlevad üha enam, et inimese aju ei ole kohanenud ärkvelolekuks pärast südaööd. Sel kellaajal muutuvad emotsioonid, mõtlemine ja isegi moraalsed tõkked ning impulsiivsete tegude oht suureneb järsult. Mis juhtub inimese ajuga öösel ja miks inimene ei ole kohanenud ärkvel püsima, räägib RBC-Ukraina ajakirjas Frontiers in Network Psychology avaldatud uuringule viidates.
Mis juhtub ajuga pärast südaööd
Öö näib olevat puhkuse aeg, kuid neurobioloogilisest vaatenurgast on see periood, mil meie aju hakkab tegutsema teistsuguste seaduste järgi.
Harvardi ülikooli teadlaste sõnul väheneb pärast südaööd enesekontrolli ja kriitilise mõtlemise eest vastutavate närvisüsteemide aktiivsus. Küll aga suureneb reaktsioon negatiivsetele stiimulitele, ärevusele, hirmule ja üksindusele.
Inimene, kes sel ajal ei maga, tajub ümbritsevat maailma süngemana, kui see tegelikult on. Seetõttu tekivad öösel sagedamini negatiivsed mõtted, meeleheide ja ohtlikud impulsid – alates liigsöömisest kuni alkoholi kuritarvitamise või isegi enesehävitusliku käitumiseni.
Mõteteooria pärast keskööd
Rühm neuroteadlasi on esitanud hüpoteesi nimega Mind After Midnight. See selgitab, et inimese käitumist reguleerib looduslik 24-tunnine rütm – ööpäevaringne tsükkel. Päeval on meie aju häälestatud aktiivsusele, õppimisele ja sotsiaalsetele kontaktidele. Öösel läheb see taastumisse.
Kui inimene häirib seda tsüklit – näiteks töötades öösel või võideldes unetuse vastu – on aju dissonantsi seisundis. Tuju ja motivatsiooni reguleerivate neurotransmitterite aktiivsus muutub, mis suurendab riskide suhtes vastuvõtlikkust ja kahjustab loogilist mõtlemist.
Evolutsiooniline seletus
Evolutsiooniliselt magasid inimesed öösel, kui jahipidamine oli võimatu ja ohud varitsesid sõna otseses mõttes pimedas. Seepärast on meie aju harjunud pimedal ajal valvsuse ja valveloleku režiimile. Kunagi aitas see vältida kiskjaid, kuid tänapäeval viib see öise ülitundlikkuseni – inimene reageerib ohtude, isegi kujuteldavate ohtude suhtes üle.
Miks öine aeg on riskiaeg
Uuringud näitavad, et südaöö ja hommikuse 6 tunni vahel on enesetapurisk kolm korda suurem kui päeval. Sel ajal suurenevad ka üledoosid ja ebaseaduslike ainete kasutamine.
Teooria autorid toovad kaks näidet. Esimene on narkomaan, kes päeval edukalt kontrollib oma isu, kuid öösel ei suuda seda teha. Teine on üliõpilane, kes unetuse tõttu kaotab järk-järgult lootuse ja võime ratsionaalselt mõelda. Mõlemad olukorrad näitavad, kuidas “mõistus pärast südaööd” võib muutuda ohtlikuks.
Mida ütlevad teadlased
“Miljonid inimesed on keset ööd ärkvel ja on tugevaid tõendeid selle kohta, et nende aju töötab sel ajal teistmoodi. Me peame seda küsimust edasi uurima, sest see mõjutab otseselt inimeste tervist ja turvalisust,” märgib Harvardi neuroteadlane Elizabeth Clurman.
Siiani ei mõista teadlased täielikult, kuidas unepuudus ja muutunud ööpäevane rütm mõjutavad tasustamissüsteemi ehk seda, kuidas aju hindab oma tegevuse tagajärgi. See on oluline elukutsete puhul, mis hõlmavad öiseid vahetusi: arstid, piloodid, politseinikud, päästjad.
Uni kui ohutus
Unepuudus häirib dopamiini, serotoniini ja kortisooli – ainete, mis reguleerivad motivatsiooni, emotsioone ja stressi – vahelist tasakaalu. Kui need protsessid nihkuvad, on inimesel raskem adekvaatselt hinnata reaalsust, kontrollida impulsse ja teha otsuseid.
Teadlased rõhutavad, et isegi mõned järjestikused ööd ilma normaalse uneta võivad muuta maailmataju – see tundub vaenulik ja tulevik lootusetu.
Mida teha, kui ei saa magada
Eksperdid soovitavad vältida tööd, emotsionaalseid otsuseid või aktiivset vidinate kasutamist pärast südaööd. Kui unetus muutub regulaarseks, on oluline pöörduda unemeditsiini spetsialisti poole. Parim strateegia on hoida stabiilne ajakava: mine magama ja tõuse samal ajal, isegi nädalavahetustel.
Kommentaarid:
